Käesolev artikkel käsitleb päikeseblokaatorite (PB) koostist ja nende ainete kaitsetoimeid. Tavaliselt ei ütle keemilised nimetused kreemitopsi peal meile suurt midagi. Nüüd aga saate kontrollida, millise kiirguse vastu te tegelikult kaitstud olete.

Järgmisel nädalal peatume juba konkreetselt SPF faktoril ja muudel “pisiasjadel”, mida kreemi valikul ja kasutamisel samuti arvestada tuleks.

* * * * *

Liigne eksponeeritus päikesekiirgusele, nii UVA kui UVB kiirgusele, põhjustab naha kahjustust. Vastusena hakkab nahk tootma lisapigmenti enda kaitsmiseks ning tekib päevitus. Kahju võib olla vahetu või pika-ajaline, kliiniliselt päikesepõletusest, löövetest kuni enneaegsete kortsude ja nahavähini. Paljud vananemisega kaasuvad nahamuutused tulenevad tegelikult päikesest tekitatud kahjustusest. Seetõttu on naha kaitsmine päikesekiirguse eest muutumas üha tugevamaks soovituseks spetsialistide poolt.

  • UVB (290-320nm).
  • UVA (320-400), mis omakorda jaotub
  • * UVA I (340-400 nm)
  • * UVA II (320-340 nm).





  • Vaata ka: Ettevaatust solaariumitega

    Nahavähk ja mehed


    PB üksinda ei anna piisavat kaitset ultraviolettkiirguse (UVK) eest. Levinud on petlik arvamus, et kaitsekreemi kasutades võib vabalt terve päeva ohutult päikese käes viibida. Nii võidakse vältida küll UVB kiirgusest tekkivat naha põletust, kuid mitte olulisel määral UVA kiiri, mis jõuavad sügavamale nahka. Kui varem arvati, et UVK põhiline kahjustav spekter on UVB, siis praeguseks on teada, et UVA kiirgus omab veelgi tähtsamat rolli mitte ainult nahavähi tekkes, vaid ka

  • naha vananemises,
  • immuunsüsteemi pärssimises,
  • nõgestõve tekkes,
  • selliste nahahaiguste, nagu erütematoosse luupuse ja melanoomi kujunemises.

    UVA vähendab nahas elastsete kiudude hulka ning muudab nende paigutust.

  • keelimisteks
  • füüsikalisteks

  • PB toimeaineid jaotatakse ka selle järgi, millise UVK spektri osa eest nad efektiivsemalt kaitset pakuvad.

  • Uuringud on näidanud, et PB kasutamine aitab vähendada aktiiniliste keratooside, solaarelastooside ja soomusrakulise vähi teket. PB võivad kaitsta ka ravim-fotosensibiliseerumise ja foto-indutseeritud dermatooside eest, eriti need, mis pakuvad paremat kaitset UVA piirkonnas. Kahjuks enamus UVA kaitset pakkuvad blokaatorid võimaldavad kaitset vaid lühema spektriga UVA II eest. UVA I vastu on võimeline teatud määral kaitsma avobenzone (Parsol 1789) ja füüsikalised vahendid.

    Vaata ka : Ravimid, mis EI SOBI päikesega

    Keemilised blokaatorid on kemikaalid, mis absorbeerivad kõrge intensiivsusega UV-kiiri. Nende hulka kuuluvad para-aminobensoehape (PABA) ja selle derivaadid, antralinaadid, benzofenoonid, tsinnamaadid, salitsülaadid, kampri derivaadid (Mexoryl SX), dibenzoüülmetaanid (Parsol 1789) ja bensotriasoolid (Tinosorb).



    Füüsikalised blokaatorid peegeldavad, hajutavad või ka absorbeerivad UVK-d. Siia kuuluvad titaanium dioksiid, tsinkoksiid ja raudoksiid. Hiljuti on kasutusele võetud mikroniseeritud füüsikalite blokaatorite vormid, mis võimaldavad nende kosmeetilist kasutamist. Võrreldes titaaniumdioksiidiga annab tsinkoksiid parema UVA I spektriosa kaitse ja ta paistab olema ka nahal vähem kleepuv.

    Levinumad UVB spektri absorbeerijad

  • Padimate O
  • on aminobenzoehappe ehk PABA derivaat ning üks tugevamaid UVB absorbeerijaid. Kuna on esinenud teatud probleeme PABA-ga, siis paljud tootjad rõhutavad, et nende tooted on “PABA-vabad”. See tähendab aga, et kasutatakse vähem nii PABA-t kui Padimate O-d. Siiski on Padimate O sageli ühes tootes kombineeritud mitmete teiste blokaatoritega ega esine eriti eraldi.
  • Octyl methoxycinnamate.
  • Tsinnamaadid on suures osas asendanud PABA derivaadid, kuna nad on teisena kõige tugevamad UVB absorbeerijad. Octyl methoxycinnamate on kõige sagedamini kasutatav PB komponent.
  • Octisalate või Octyl salicylate.
  • Seda ainet kasutatakse UVB kaitse tugevdamiseks PB-tes. Salitsülaadid on nõrgad UVB absorbeerijad ning neid kasutatakse üldiselt koos teiste UV filtritega. Kõik salitsülaadid on tuntud ohutuse poolest.
  • Octocrylene
  • (tsinnamaat). Seda kasutatakse samuti tavaliselt koos teiste UV absorbeerijatega, näiteks avobenzooniga, et saavutada kõrgemat SPF taset. Ta lisab ka tootele stabiilsust.
  • Phenylbenzimidazole sulfonic acid
  • (Phenylbenzimidazole sulfoonhape) on vees lahustuv ja kasutatakse mitmete kergema konsistentsiga kosmeetiliste kreemide koostises. Ta on selektiivselt vaid UVB filter.
  • oxybenzone, dioxybenzone, sulisobenzone
  • (Eusolex 4360) kuuluvad benzofenoonide hulka.
  • menthyl anthranilate
  • on antranilaatide sagedasem esindaja
  • Benzoate-4, methylbenzylidene camphor
  • kuuluvad kampri derivaatide hulka (290-300 nm)

    Levinumad UVA spektri absorbeerijad

  • Oxybenzone.
  • Kuigi benzofenoonid on primaarselt UVB absorbeerijad, oxybenzone absorbeerib hästi ka UVA II spektrit. Teda peetakse laia spektriga filtriks.
  • Avobenzone (Parsol 1789)
  • on laia toimega efektiivne UVA filter, mis ainsa keemilise blokaatorina kaitseb ka UVA I spektri eest. Ta on olnud Euroopas viimasel dekaadil laialt kasutusel ja hiljuti FDA poolt tunnustatud ka USA-s. Avobenzone on oluline komponent laia spektriga päikeseblokaatorites.
  • Mexoryl SX
  • pakub ideaalset kaitset keskmise osa UVA lainepikkuste vastu ja on väga fotostabiilne.

    Toote fotostabiilsus viitab molekuli võimele jääda intaktseks kiirguse käes. Fotostabiilsus on potentsiaalne probleem kõikide UV-filtritega. See sõltub osaliselt toote alusvormist. Teatud ained suudavad stabiliseerida teisi komponente. Informatsiooni toote fotostabiilsuse kohta ei tooda eraldi välja ning see varieerub vastavalt keemilisele ainele. Probleemide vähendamiseks ja vältimiseks on oluline toote õige ja sagedane kasutamine.

    Allolevale lingile klikates leiate tabeli toimeainete ja nende kontsentratsioonidega, mida on lubatud kasutada päikeseblokaatorites USA-s FDA (Food and Drug Administration) poolt. Samuti on mainitud UVK spektri osa, mida nad peamiselt absorbeerivad.

    KLIKI SIIA