Päikeseblokaatorid 1: koostis
Järgmisel nädalal peatume juba konkreetselt SPF faktoril ja muudel “pisiasjadel”, mida kreemi valikul ja kasutamisel samuti arvestada tuleks.
* * * * *
Liigne eksponeeritus päikesekiirgusele, nii UVA kui UVB kiirgusele, põhjustab naha kahjustust. Vastusena hakkab nahk tootma lisapigmenti enda kaitsmiseks ning tekib päevitus. Kahju võib olla vahetu või pika-ajaline, kliiniliselt päikesepõletusest, löövetest kuni enneaegsete kortsude ja nahavähini. Paljud vananemisega kaasuvad nahamuutused tulenevad tegelikult päikesest tekitatud kahjustusest. Seetõttu on naha kaitsmine päikesekiirguse eest muutumas üha tugevamaks soovituseks spetsialistide poolt.
Vaata ka: Ettevaatust solaariumitega
Nahavähk ja mehed
PB üksinda ei anna piisavat kaitset ultraviolettkiirguse (UVK) eest. Levinud on petlik arvamus, et kaitsekreemi kasutades võib vabalt terve päeva ohutult päikese käes viibida. Nii võidakse vältida küll UVB kiirgusest tekkivat naha põletust, kuid mitte olulisel määral UVA kiiri, mis jõuavad sügavamale nahka. Kui varem arvati, et UVK põhiline kahjustav spekter on UVB, siis praeguseks on teada, et UVA kiirgus omab veelgi tähtsamat rolli mitte ainult nahavähi tekkes, vaid ka
UVA vähendab nahas elastsete kiudude hulka ning muudab nende paigutust.
Vaata ka : Ravimid, mis EI SOBI päikesega
Keemilised blokaatorid on kemikaalid, mis absorbeerivad kõrge intensiivsusega UV-kiiri. Nende hulka kuuluvad para-aminobensoehape (PABA) ja selle derivaadid, antralinaadid, benzofenoonid, tsinnamaadid, salitsülaadid, kampri derivaadid (Mexoryl SX), dibenzoüülmetaanid (Parsol 1789) ja bensotriasoolid (Tinosorb).
Füüsikalised blokaatorid peegeldavad, hajutavad või ka absorbeerivad UVK-d. Siia kuuluvad titaanium dioksiid, tsinkoksiid ja raudoksiid. Hiljuti on kasutusele võetud mikroniseeritud füüsikalite blokaatorite vormid, mis võimaldavad nende kosmeetilist kasutamist. Võrreldes titaaniumdioksiidiga annab tsinkoksiid parema UVA I spektriosa kaitse ja ta paistab olema ka nahal vähem kleepuv.
Levinumad UVB spektri absorbeerijad
Levinumad UVA spektri absorbeerijad
Toote fotostabiilsus viitab molekuli võimele jääda intaktseks kiirguse käes. Fotostabiilsus on potentsiaalne probleem kõikide UV-filtritega. See sõltub osaliselt toote alusvormist. Teatud ained suudavad stabiliseerida teisi komponente. Informatsiooni toote fotostabiilsuse kohta ei tooda eraldi välja ning see varieerub vastavalt keemilisele ainele. Probleemide vähendamiseks ja vältimiseks on oluline toote õige ja sagedane kasutamine.
Allolevale lingile klikates leiate tabeli toimeainete ja nende kontsentratsioonidega, mida on lubatud kasutada päikeseblokaatorites USA-s FDA (Food and Drug Administration) poolt. Samuti on mainitud UVK spektri osa, mida nad peamiselt absorbeerivad.