Kuidas võita emakakaela vähk
Emakakaela tupeosa välispind on kaetud mitmekihilise mittesarvestuva lameepiteeliga. Emaka kaelakanali sisepind on kaetud ühekihilise limaeritava silindrilise epiteeliga. Nende epiteelide kokkupuutealal paikneb reproduktiivses eas naisel emaka välissuudme ümbruses emaka kaelakanali normaalse ühekihilise silinderepiteeliga kaetud ala. Seda ala nimetatakse silindrilise epiteeli ektoopiaks. Puberteedi ajal ja kogu naise reproduktiivse elu vältel ektoopia silindriline epiteel muundub järk-järgult ümber normaalseks mitmekihiliseks mittesarvestuvaks emakakaela tupeosa välispinna lameepiteeliks. Emakakaela välissuudme ümbruse ala, kus toimuvad silindrilise epiteeli muundumisprotsessid lameepiteeliks, nim normaalseks muundumistsooniks. Viimane on aga oluliseks piirkonnaks emakakaelal, kus võivad tekkida silinderepiteeli muundumisel lameepiteeliks, sageli palja silmaga nähtamatud, vähiohtlikud epiteelimuutused. Kolposkoopilised pildid võivad viidata vähikahtlase koe esinemisele või pahaloomuse protsessi arenguvõimalusele. Nendelt aladelt võetud kolposkoopilise sihtbiopsia leiule vastav õigeaegne ravi võimaldab vältida emakakaela vähktõve tekkimist.
Kolposkoopia — kuldne standard
Emakakaela katteepiteeli rakkude tsütoloogilise preparaadi mikroskoopiline uuring (Pap-test) võimaldab küll avastada pahaloomuse arengu suhtes kahtlasi rakke, kahjuks puudub aga kolposkoopiliselt nähtav epiteeli pilt, kõige kahtlasemate muutustega alade valikuks sihtbiopsiaks – histoloogiliseks diagnoosiks, mis on määrav ravi valikul. Kaasaja seisukohalt iga kahtlase tsütoloogilise leiuga patsient nõuab seega kolposkoopilist uurimist diagnoosi määramiseks. USA 1999.a andmeil annab Pap. test 15-40 % emakakaela vähi suhtes vahel negatiivseid tulemusi. Inglise teadlane A. Singer nimetab kolposkoopiat kuldseks standariks histoloogilise diagnoosi saavutamisel, Kanada teadlane A. Ferenczy aga histoloogilise diagnoosi ennustajaks.
Pap-test ei ole diagnostiline vahend, vaid on profülaktiline tsütoloogiline uuring emakakaela vähi avastamiseks. Tsütoloogiline skriining on suhteliselt odav ja lihtsalt rakendatav meetod laialdaste naiskontingentide uuringuks emakakaela vähikahtlaste juhtude väljaselgitamiseks edasiseks diagnostiliseks uuringuks.
Kolposkoopiline massiline skriining pole rakendatav, kuna see meetod on suhteliselt kallis, aeganõudev ja pole kergesti omandatav.
Eesti günekoloogid järgivad USA seisukohti
Õppimise ajal võimaldati mul ENSV Raudtee Polikliiniku onkokabineti rajamisel teatava aja jooksul isiklikult uurida iga minu poolt kolposkoopilise sihtbiopsiaga võetud histoloogilist preparaati. Nii olid praktiseerinud ka kolposkoopiliste atlaste autorid. USA inglisekeelne günekoloogiline kirjandus kontsentreerus kuni 60. aastateni täiesti profülaktilisele tsütoloogilisele uuringule emakakaela vähktõve avastamiseks. Ignoreeriti kolposkoopiat ja kolposkoopilise sihtbiopsia määravat osa lõpliku histoloogilise diagnoosi püstitamisel. Kahtlaste tsütoloogiliste leidude puhul teostati naisele traumeeriv emakakaela koonusetaoline väljalõikamine histoloogiliseks seerialõikudena uurimiseks. Alles viimase paarikümne aasta jooksul on USAs püütud selles osas kiiresti järele jõuda Lääne-Euroopa riikide tasemele. Kolposkoopiaga tegelevad naistearstid atesteeritakse peale eelnevaid täiendustsükleid ja eksamit.
Eesti günekoloogid on suurel määral järginud USA sellealase ingliskeelse kirjanduse seisukohti. Ka meie pole seni veel täiesti saavutanud kaasaegset arusaamist, et diagnostiline kolposkoopiline sihtbiopsia on vältimatult vajalik õigeaegseks emakakaela katteepiteeli abnormsete muutuste histoloogiliseks hindamiseks ja ravi määramiseks.
Nüüdisaegsete teaduslike uurimuste tulemused näitavad, et eelpoolmainitud vähiohtlike muutuste tekkimisel emakakaela muundumistsooni intensiivselt paljunevates muunduvates rakkudes on määravalt oluline osa inimese papilloomiviiruse (HPV) nakkusel.
Mida varasem ravi, seda harvem retsidiive
HPV nähtamatud nakkuskolded (70 % juhtudest) tulevad nähtavale kolposkoopilisel vaatlusel enne normaalsena näivas epiteelis pärast töötlemist 5% äädikhappe lahuga helkivvalgete laikudena või valge peene täpilisusena. Kaebusi naisel ei esine. Need HPV nakkuskolded nõuavad kõik kolposkoopilist sihtbiopsiat ravi määramiseks. Peab ravima nakkusest tingitud epiteelimuutusi nakkuskoldes, et vältida emakakaela vähi teket. HPV nakkust inimorganismis likvideerivat ravimit pole seni leitud. Kui nakkus on tekitatud mõne eriti vähiohtliku HPV tüve poolt, on vajalik regulaarne jälgimine. Vähiohtliku tüvega esineb sagedamini ravijärgseid retsidiive ja haiguse progresseerumist.
Kui HPV nakkus avaldub korduvalt ainult virusoloogilisel uuringul ja kliiniliselt ei avaldu, siis sellist HPV nakkust ei ravita (USA CDC seisukoht). HPV nähtavad haiguskolded (30%) on erineva kuju ja suurusega genitaalsed tüükad, mille ravi on tüügaste eemaldamine arsti poolt valitud meetodil. Mida varasem ravi, seda harvem esineb retsidiive.
HPV on väga nakkav viirus
HPV vähiohtliku nakkuse toime areng toimub kõige intensiivsemalt tupe põletikuliste eritiste niiskel foonil. Eritiste märgpreparaadi mikroskoopilisel uuringul võib günekoloog vastuvõtul leida liikuva alglooma trihhomoonase ja 10% KOH lahuse lisamisel märgpreparaadile tuleb hästi esile seennakkus. Bakteriaalse vaginoosi puhul on näha bakteritega kaetud epiteelrakud nn võtme ehk clue rakud. Pärast uuringut määrab günekoloog kohe ka vajaliku ravi. Umbes 90% eritistega vastuvõtule pöördunutel esineb eelpoolmainitud põletiku tekitajaid. Vajadusel määrab günekoloog täiendavad uurimised.
Tervenemisel oleme likvideerinud HPV vähiohtliku nakkuse arenguks vajaliku põletikuliste eritiste aluspinna ja ühtlasi põletiku ohtliku leviku võimaluse naise ülemistesse suguelunditesse, mille tagajärjeks on sageli naise sigimatus ja emakavälise raseduse võimalus.
On vajalik teada, et HPV on väga nakkav seksuaalselt edasikantav viirus. Haigus võib edasi kanduda ka põletikuliste eritistega määrdunud kätega. Seoses iga suguühtega tuleb reeglina alati kasutada kondoomi, ei tohi unustada käte pesemist. Paljud haiguslikud muutused naise suguelundeis kulgevad märkamatult, isegi sümptomiteta, eriti vähiohtlikud epiteelimuutused ja ülemistele suguorganitele leviv ohtlik Clamydia nakkus.
Teadlik naine kontrollib end kord aastas
Teadlik naine pöördub vähemalt kord aastas naistearsti vastuvõtule omal algatusel ka ilma häirivate haigusnähtudeta günekoloogiliseks läbivaatuseks ning tsütoloogiliseks ja kolposkoopiliseks uuringuks. Pariisi teadlane Monsonego nimetab seda naise spontaanseks, individuaalseks, skriininguks, kus naisele rakendatakse kõiki kaasaegseid kättesaadavaid diagnostilisi ja ravi võimalusi vähktõve vältimiseks, varaseks avastamiseks ja raviks.
Kokkuvõttes tuleb öelda, et naine ise saab olla ja peab olema kõige aktiivsem oma tervise eest võitleja, eriti suguelundite osas. Suguelundite tervis on suurel määral ka naise raseduste, sünnituste ja vastsündinute tervis. Aktiivsus seisneb teadlikus õigeaegses arsti poole pöördumises, ravikorralduste ja määratud vajaliku jälgimise täpses täitmises. Teadlik aktiivne naine kasutab kõiki pakutavaid kaasaegseid diagnostilisi ja ravi võimalusi eluohtliku emakakaela vähktõve tekke vältimiseks ja varaseks edukaks raviks.
Varem samal teemal: Emakakaela vähktõbi on välditav
