Näksige pähkleid ja seemneid






Nii pähklid (kreeka, mandlid, arahhis) kui seemned (päevalill, kõrvits) on head mineraalide (Mg, K, Zn, Cr) ja monoküllastatud rasvade allikad. Viimased alandavad kolesterooli taset ja vererõhku.

Pähklid peaks olema röstimata. Ning tarvitada mõõdukalt ehk näksimiseks – umbes peotäis päevas, kuna lisaks ülalmainitud headele omadustele on nad väga valgurikkad (eriti mandlid). Seemnete puhul ületarvitamise ohtu pole. Mitmed uuringud on näidanud, et kõrvitsaseemned on eriti kasulikud meeste suguorganite tervishoiuks.

Tehke sporti




Pool tundi füüsilist aktiivsust päevas vabastab organismis endorfiinid - rahustava toimega keemilised ained, mis tugevdavad südamelihast ning aitavad kaalu kontrollida.

Tasuks ainult jälgida, et füüsiline aktiivsus ei muutuks kurnvaks. Kui rahulolu asemel tunnete ennast nagu tühjaks pigistatud sidrun, siis tuleb koormust korrigeerida. Higipärlendus laubal koos veel kontrolli all hingamisega võiks olla kontrollpunktid, kasuliku ja kurnava sportimise vahel. NB! 10 minutit treeningut pole tervise säilitamise seisukohast sugugi vähem efektiivne kui üks 30-minutiline tegevus.

Lifti asemel kasutage treppe, poodi sõitke jalgrattal või tööle jalutage, kodustesse majapidamistöödesse võib ka suhtuda kui kasulikku ja üleliigseid kaloreid põletavasse tegevusse.

Vältige liha





Asendage loomsed produktid (sealhulgas ka piimasaadused) puu-, köögi- ja teraviljadega. Kui taimetoit on liiga kardinaalne meetod, siis tehke vähemalt paar päeva nädalas lihavabaks, ülejäänud ajal lihtsalt vähendage portsude suurust. Samuti võib liharoogade asemel hoopis kalatoite valmistada. Liha on proteiini ja rasvarikas ning tõstab vere kolesterooli taset. Loomsest toidust saadav liigne valk tuleb lõhustada ja välja viia, mis mõjub koormavalt neerudele (vaata ka artikleid: Proteiin ja neerud ja Uriini analüüsi näidud).

Lisaks kasutatakse loomakasvatuses (sama kehtib ka kalakasvanduste kohta ehk siis ebanormaalselt suureks paisutatud isendid tasuks poelettidel vältida) kasvu kiirendamiseks lisahormoone. Piirkonniti võivad piirnormid küll erineda, kuid see ei muuda tõsiasja, et hormoonpreparaatide kasutamine on seadustega täiesti lubatud. Seega mõjutab igapäevane lihatarbimine östrogeenide taset ka inimorganismis. Kunstlikke östrogeene seostatakse suurenenud vähi tekke riskiga.

Liigne valk toidulaual ja mineraalainete puudujäägid (viimased on taimedest kergemini omastavad) võivad olla valulike menstruatsioonide põhjuseks (Mõned müüdid menstruatsiooni kohta).

Jooge rohelist teed




Roheline tee sisaldab rikkalikult antioksüdante, mis ennetavad vähki tekitavate vabade radikaalide tegevust.

1 teelusikatäis teed valada üle kahe klaasitäie keeva veega, lasta 3-5 minutit tõmmata ning kurnata. Juua 1-3 tassitäit rohelist teed iga päev. Soovitavalt juua kohe pärast keetmist.

Veel artikleid tee kohta: Roheline tee

Kasutage toidus linaseemneid





Linaseemned on erakordselt rikkad omega-3 rasvhapete poolest, mis alandavad infarkti ning rinnavähi riski, samuti leevendavad menopausi sümptomeid. Linaseemned aitavad ka seedetrakti hädade korral kiirendades soolte tegevust.

Toiteainete paremaks omastamiseks võib seemned jahvatada. Piisab, kui iga päev lisada supilusikatäis pulbrit valmistatud hommikueinele või teelusikatäis linaseemneid salatisse.

Tähelepanu fütohormoonidele




Fütohormoonid on taimedes sisalduv hormoonaiane,mis aitab keha tasakaalus hoida. Näiteks taimsete fütoöstrogeenide omapära on selles, et vaatamata oma naiselikule aktsendile, võivad nad ilmutada nii östrogeenset kui ka antiöstrogeenset mõju. Teiste sõnadega võivad need kasulikud olla nii naistele reproduktiivses eas ning menopausi ajal, kui ka eesnäärme haigestumist põhjustava kõrge testosterooni tasemega meestele. Kõige rohkem kõlapinda on selles vallas leidnud soja. Sojapiim, -pähklid, -juust jne - kõik see on iseenesest paikapidav, sest soja on tõepoolest üks suuremaid fütoöstrogeenide allikaid. Paraku kuulub soja tänapäeval geenmutatsioonidega taimede esiritta. Seisukohad GM – taimede osas on aga radikaalselt erinevad,

Fütohormoonide allikaid on teisigi:

100 g sibulat sisaldab 34,7 mg fütohormoone, kõrvitsaseemned - 21 mg, õunad - 3,6 mg, jõhvikad - 1,5 mg, küüslauk - 0,3 mg, kohvioad - 0,7 mg/100 g. Ehkki isegi kokku liidetult kaotavad need ilmselgelt sojale (300 mg 100 grammis) on nad sellegipoolest alternatiiviks GM-taimede suhtes kõhklejatele.

Ravimtaimedest on fütoöstrogeenide allikaks punane ristik. Neid leidub igas taime osas, suuremal hulgal juurtes, õisikutes ja seemnetes.

Võidelge stressiga





Regulaarne meditatsiooni ning joogaga tegelemine parandab enesetunnet, alandab vererõhku, vähendab südameataki tõenäosust ning aitab muuhulgas ära hoida kortsude teket.