Kaupluses uut rõivatükki valides jätab vilunud müüja suurused M ja L oma kohale ning toob kohe letile eseme suurusjärgus XXXL. Tahaks vastu vaielda. Aga näe, just see suurus passib selga otsekui valatult! Lohutada võib end vaid sellega, et eks see pühadeaegne televiisori ees mõnulemine ja hea-parema põske pistmine oli ju vaid ajutine lõõgastus ja homme alustatav dieet viib kõik jälle endisesse vormi...

Niisuguseid mõtteid mõlgutavad kindlasti naised, kelle talje ümbermõõt on vähemalt 100 cm, rinnaümbermõõt üle 115 cm, puusaümbermõõt 120 cm kanti. Meestel on need mõõdud vastavalt 113–115 cm, 120 cm ja 124 cm. Siis tulebki otsida valmisriiete kauplusest seda küllaltki defitsiitset XXXL-suurust.

Täissale või lihtsalt paks?

Millal on lopsakas täidlus üle läinud rasvtõveks, tervisele ohtlikuks lihavuseks? Kuidas ära tunda, et kaalu lisandumisega on tekkinud tervisele lisariske?

Vastuse annab keha massi indeksi (inglise keeles body mass index – BMI) arvutamise tulemusel saadud näitaja võrdlemine vastavate normaalnäitajatega. Kaaluindeksi (KI) arvutamisel jagatakse kehakaal (kg) pikkuse ruuduga. Niisuguse indeksi kasutamine on sobiv igasuguste mõõtudega täiskasvanu kehakaalu hindamiseks. (Seda ei kasutata vaid laste, sportlaste ja vanurite puhul, kellele on koostatud spetsiaalsed kaalu hindamise meetodid.)

Rasvumise protsess on alanud ja läinud üle lihavuseks, kui kaaluindeks on üle 25. (Normaalseks peetakse nii naistel kui ka meestel kaaluindeksit 20–25).Suuremate arvude puhul on tegemist vastavalt määratletud ülekaaluga:
26–30 kerge ülekaal
31–35 mõõdukas ülekaal
36–40 tugev ülekaal
Haiguslikule ülekaalule viitab kaaluindeks üle 40.

Näiteks kui 170 cm pikkuse inimese kaal on ligi 100 kg, siis annab see kaaluindeksiks 34 ja seda võib hinnata kui balansseerimist mõõduka ja tugeva ülekaalu piiril. Suurus XXXL on seotud sageli just sellise kaaluindeksiga, mis jääb 30–40 vahele.

Õuna / pirni tüüp

Tavaliselt jagatakse lihavust veel õuna- ja pirnitüübiks, sõltuvalt sellest, milline on rasva ladestumise eelispiirkond inimese kehal.

Kõhukas härrasmees, kelle välimusele annab tooni kõhule kogunenud rasvapolster, ongi androidse ehk õunatüüpi rasvumise näide. Sellist tüüpi rasvaladestust esinebki rohkem meestel. Tüübi määramisel aitab mõõtmine, mille puhul seisval inimesel mõõdetakse vöökoha ja puusade ümbermõõt ning jagatakse vöökoha ümbermõõt puusade omaga.

Normaalkaalus meestel on vöö- ja puusaümbermõõt enam-vähem ühesugune (tulemus on sel juhul 1 või koguni väiksem). Kui tulemus on suurem kui 1, peab nentima, et tegemist on õunatüüpi rasvumisega ehk liigse rasvumisega just kõhu piirkonnas. Muide, just õunatüüpi rasvumist peetakse tervisele ohtlikumaks eriti südamehaiguste aspektist.

Pirnitüüpi rasvumine (ehk günaalne tüüp) on omane rohkem naistele ja sellisel puhul on rasvaladestuse eelispiirkondadeks puusad ja reied. Sellist rasvumist on raskem ravida, sest puusadel ja reitel on rasvladestus püsivam kui kõhul või turjal.

Kas ravida rasvumist?

Ravida tasub siis, kui kõige tähtsamaks peetakse soovi olla terve. Dieedid ja kõhnumiskuurid on asjatud, kui tüse ei ole valmis seadma kindlaid eesmärke ja muutma oma eluviisi. Viimane on, teadagi, kõige raskem.

Allavõtmises on peamine organismile toiduga antava energia ja selle kulutamise suhe. Kui organism kulutab rohkem energiat kui juurde tuleb, tuleb hakata põletama naha alla kogunenud rasva. Vaid nii saab lahti suurusnumbrist XXXL ja mahtuda taas riietesse L, M või koguni S.

Tüsedat ohustavad paljud haigused

Lihavus on risk tervisele, kusjuures mitte väiksem kui näiteks suitsetamine. Täidlust on peetud koguni rahvuslikuks epideemiaks heaoluriigis Soomes, kus ligi 20 % elanikkonnast kannatab ülekaalu all, samuti kauges Ameerikas, kus liigkaalu all kannatavate inimeste arv on eriti tormiliselt suurenenud just viimasel aastakümnel.

Eestis ei ole tüsedust praegusel ajal veel rahva tervise seisukohalt ohuks hinnatud. Küll on meil tehtud hulgaliselt arstiteaduslikke uuringuid, mis kinnitavad ülekaalu seost paljude haigustega: kõrge vererõhu, südame isheemiatõve, liigeshaigustega. Ka diabeet ehk suhkruhaigus on vanemas eas sageli seotud ülekaalulisusega. Rasvunud inimestel on suurem oht haigestuda vähki – naistel rinna- ja emakavähki.

Rasvumine on ateroskleroosi suurim riskitegur. Samuti põevad paksud inimesed mägedes matkates sagedamini mäestikuhaigust – nõuab ju ülekaal organismilt suuremat hapnikutarbimist.

Suured inimesed on alati hädas oma jalgadega. Ka selline rahva hulgas tuntud jalahäda nagu vahelduv lonkamine on enamlevinud just tüsedate hulgas. Vahelduvat lonkamist võib pidada algavaks veresoonte aterosklerootiliste muutuste avaldumisvormiks: pikemat maad kõndides tekivad jalgades valud, mis ei luba kõndimist jätkata. Pärast väikest puhkepausi jalavalu küll taandub, kuid mitte kauaks ning mõningase käimise järel sunnivad valud uuesti lonkama või seisatama.

Arstid on märganud, et ülekaalulised patsiendid on unised – kui õde vaatab arstikabineti ukse taga järjekorras ootavaid inimesi, siis võib kindel olla, et ootesaalis tukkuma jäänud patsient on ülekaaluline.

Tüsedat inimest kimbutab higistamine sagedamini. Nahavoltide vahele kogunenud pidev niiskus põhjustab haudumust ja seenhaiguste vohamist. Norskamine – seegi on sage ülekaalulise inimese voodikaaslase mure.

Kuidas vabaneda nendest rõhuvatest ja tervisele riske toovatest liigsetest kilogrammidest? See polegi nii raske. Tahtes muuta oma suurusenumbrit näiteks XXXL-ist XXL-iks – pole väga suurt pingutust vaja. Juba 5–6 kg kaalulangust teeb selle reaalseks.

Salenemise soovi peamiseks motiiviks peaks olema tervis. Samas ei ole umbkaudsed soovitused a la: tegele spordiga, ole aktiivne liikuja! kohased isikule, kelle kaaluindeks on üle 30. Sel juhul oleks vaja oma liikumisaktiivsuse tõstmise plaan arutada läbi oma perearstiga või – veelgi parem, koos taastusravispetsialistiga, sest ebaõige koormusega treening võib niigi koormatud organismi kahjustada.

On ka üldisemat laadi soovitusi, mis sobivad kõigile saleneda soovijaile ja mida on kerge järgida. Mõned neist:
püüa endale selgeks teha toitude kalorsus, et teaksid teha valikuid, sest peamine salenemise eeldus on kulutada rohkem energiat, kui toiduga omastad.
· Ära näksi pidevalt, hoia söögikorrad kontrolli all.
· Söö rahulikult ja ära tee söömisest lõpmatult pikale venivat mõnulemist – näiteks lõpeta söömine teleri ees saateid jälgides.
· Kasuta joogiks puhast gaseerimata vett.
· Kustuta näljatunnet rohkem juur- ja puuviljade lisamisega toidukorrale.
· Ära tee söömisest kohustuslikku rituaali – söö vaid siis, kui oled tõesti näljane.
· Alkoholile – ei!
· Ära käi kaalu peal iga päev, sest sellega tekitad endale sundneuroosi ja pealegi sunnib see pidevalt toidule mõtlema.
· Pane toit käe- või veel parem, silmaulatuselt ära.
· Ole igal juhul enesega sõber, ka siis, kui salenemine ei kulge sinu soovitud tempos.
· Mõtle sellele, et suurusnumber XXXL – see pole paratamatus.

Ja ära muutu oma saleduse sooviga tüütuks virisejaks, nagu seda tihti paadunud kaalujälgijate puhul võib kohata, sest tasub teada, et: “Maailmas on täna vaestes riikides 170 miljonit alakaalulist last, kellest tõenäoliselt kolm miljonit sureb veel sellel aastal alatoitluse tõttu. Teisalt on maailmas üle biljoni ülekaalulise täiskasvanu, kellest vähemalt 300 miljonit on rasvtõve diagnoosiga ja ligikaudu 0,5 miljonit inimest surid sel aastal eelkõige just rasvumisest tingitud haigustesse…” (Tsitaat WHO Maailma Tervise Raportist 2002. a kohta.)

Tea, et ainus elu, mille üle on meil täielik kontroll – see on meie enda elu! Vähemalt meil, kes me saatuse tahtel oleme sattunud elama siia põhjamaiselt karge kliima ja napi päikesevalgusega maailmakanti.