Võitluses depressiooniga
Esimene ja peamine võitluses depressiooniga on usk, et see möödub.
See aga tähendab, et on vaja varuda kannatust, mehisust ning oodata.
Oodata ei tule mitte passiivselt, vaid teadvustades enda jaoks igat hetke, mis viitab paranemisele. Üpris tihti toimub väljumine depressiivsest seisundist laineliselt, kusjuures ajapikku muutuvad heledamad vahemikud kestvamaks.
Tuleb püüda tavaelu harjumustest mitte eriti välja langeda.
Kui saab, lugeda kergemat kirjandust — kriminaal- või armastusromaane, kui ollakse võimeline telerit vaatama, siis mitte melodraamasid, vaid multikaid ja komöödiaid, üldiselt just seda, mis tõepoolest meeldib ning tuju tõstab.
Ei tohi takerduda oma üleelamistesse, ei tohi lõputult muretseda ega oma õnnetust sõbrataridega üksipulgi lahata, parem pingutada ning alustada vestlust neutraalsetel teemadel.
Ka kõige süngematel hetkedel tuleks meenutada midagi helget, mis elus olnud on.
Loomulikult pole tahtmist inimestega suhelda, kuid vahetevahel võiks end ületada ning kohtuda nendega, kes meeldivad ja huvitavad on.
Võimaluse korral soovitatakse täielikult olusid muuta: sõita mõneks päevaks linnast välja, suusatada, ujuda (sõltuvalt aastaajast), pingutada nii, et lihased valusad, hingata värsket õhku, hulkuda metsas.
Füüsiline töö, sport ja massaaž aitavad oluliselt seisundit parandada.