Kuidas valida spordijalatsit?

Jalatsit valides on väga oluline teada, millised on Sinu jala biomehhaanilised vajadused, näiteks pronatsioon ehk võime leevendada põrutust, mis tekib maapinnaga kokkupõrkel.

See põrutust leevendav mehhanism on tegelikult paindenurk, mis tekib joonisel näidatud joonte A ja B vahele.

Määra kindlaks oma jalatüüp ning uuri, miline jalavari Sinu liiklemise mugavamaks võib teha.

JALATÜÜBID

Selleks, et teada saada, milliste jalatsite hulgast peaksid valima endale sobiva, on vaja teha nn. märg test . Selleks kasta jalg vette ning seista kõvale pinnasele, millele jääb nähtav jalajälg.

Tavapärane jalg (umbes ~7O% inimesi)

Jala tunnused:

pöiavõlv on normaalse kõrgusega, mis jätab sügava kõverusega jälje, kus kanna ja päkaosa on omavahel ühendatud.

Kirjeldus liikumisel:

jalg asetatakse kanna välisküljele, seejärel pöördub kergelt sissepoole, leevendades põrutuse. Tavapärase jala ning normaalse kaaluga jooksja biomehhaanikale sobivad pea kõik jalatsid.

Parim liist:

poolkõver.

Parimad treeningjalatsid:

stabiilsed, mõõduka toestuse ja põrutuskindlusega.

Madala pöiavõlviga jalg (umbes 25% inimesi)

Jala tunnused: madal pöiavõlv ehk nn. lampjalg jätab peaaegu täisjälje.
Kirjeldus liikumisel: selline jalajälg viitab enamasti ülepronatsiooniga jalale, mis asetatakse kanna välisküljele ja mis vajub seejärel liigselt sisekülge. Ajapikku võib see põhjustada mitmesuguseid süvenevaid kahjustusi.
Parim liist: sirge.
Parimad treeningjalatsid: stabiilsed, fikseeritud jalaasendiga, tugeva vahetalla ja sisekülje toestusega jalatsid. Tuleb hoiduda liiga paindliku vahetalla ja kõvera liistuga jalatsitest, millel puudub stabiilsus ning jalaasendi fikseeritus.

Kõrge pöiavõlviga jalg (umbes 5% inimesi)

Jala tunnused: kõrge pöiavõlviga jalg jätab jälje, millel kanna ja päka vahel on väga kitsas ühendus.
Kirjeldus liikumisel: kõrge pöiavõlviga jalga nimetatakse üldjuhul alapronatsiooniga jalaks. Selline pöid ei pöördu äratõukel piisavalt sissepoole. Seetõttu ei toimu ka põrutust leevendavat sujuvat rullumist kannalt varbale.
Parim liist: kõver.
Parimad treeningjalatsid: hästi põrutuskindlad ja piisavalt painduvad, soodustamaks jala liikuvust. Hoiduma peaks väga tihedalt fikseeritud jalaasendiga jalatsitest, mis pärsivad jala liikuvust.

KULUMISJÄLJED

Parim vahend õige jalatsipaari leidmiseks on kindlasti eelmainitud pöiavõlvi kõrguse jälgimine, aga küllaltki olulist teavet saate ka oma vanade spordijalatsite alustala kulumisjälgi vaadates.

Tume ala joonistel markeerib aktiivse kulumise piirkondi.

Vasakult esimese jalatsitalla kulumistunnused viitavad väga heale, vaegusteta biomehhaanikale - jalg rullub kanna välisküljest üle päka põhimiku ja varbaotsa.

Teise talla kulumisjäljed viitavad selgelt ebastabiilsele, madala pöiavõlviga jalale - seega ülepronatsioonile. Kulumise jälg kanna siseküljel ja suure varba all viitavad sellele, et peale maandumist kanna välisküljele rullub jalg läbi sisekülje ning äratõuge toimub suure varba alt.

Kolmas tald kuulub ilmselt alapronatsiooniga jalatsikandjale, kellel kõrge pöiavölv ja jäik päkaosa ei lase jalatsil sujuvalt rulluda vaid koondab kogu pinge talla välisküljele. Kes nüüd soovib uut jalatsit valides eeltoodud näpunäidetest juhinduda, peaks eelkõige silmas pidama seda, et kulumisjälgi on mõtet jälgida täistallaga sportlikul jalanõul - kõrge kontsaga peoking või platvormtallaga moeröögatus teile selles ürituses abiks olla ei saa.

Milline jalats Sulle sobib?
Peale jalatüübi kindlakstegemist tuleb sobitada oma biomehhaanilised vajadused ühele kolmest alljärgnevast treeningjalatsi kategooriast. Seejuures tuleb arvestada pinnasega (maantee, murdmaa, staadion jne.), millel treeningud peamiselt toimuma hakkavad.

1. Stabiilsed jalatsid
Kirjeldus: nendes jalanõudes on hästi ühendatud põrutuskindlus, kerge toestus ja vastupidavus. Tavaliselt on nad ehitatud poolkõverale liistule. Need jalatsid sobivad keskmise kaalu ja tavapärase pöiavõlviga spordisõbrale, kel ei ole olnud tõsisemaid jalavigastusi.

2. Tugevalt toestatud jalatsid
Kirjeldus: kõige jäigemad, jalaasendit fikseerivad jalatsid. Loodud selleks, et leevendada ülepronatsiooni, üldjuhul rasked, kuid samas ka vastupidavad. Tehnoloogiasse võib kuuluda sisekülje tugi, polüuretaanist vahetald ja süsinikkummist välistald. Tavaliselt on konstrueeritud sirgele liistule, mis tagab stabiilsuse. Need jalatsid sobivad madala pöiavõlviga spordisõbrale ja neile, kes panevad rõhku jalatsi vastupidavusele. Neid jalat-seid peaks kindlasti eelistama see, kes muidu kannab ortopeedilisi jalanõusid ning soovib ka treeningsussile tugevat vahetalda ja sügavat kannakappi. Ainuõige lahendus ülekaalulisele spordisõbrale.

3. Põrutuskindlad jalatsid
Kirjeldus: üldjuhul on neil kõige pehmem vahetald ja kõige väiksem toestus. Nad on tavaliselt ehitatud poolkõverale või kõverale liistule, ergutamaks jala liikuvust, mis on abiks alapronatsiooni puhul. Need jalatsid sobivad neile, kes harjutavad regulaarselt ja kel ei ole probleeme ülepronatsiooniga. Hea valik kõrge pöiavõlviga spordisõbrale ja neile, kellel on suurest kehakaalust ja vähese liikuvusega pöiast tingitud põlve-, puusa- ja seljavaegusi.

Mis muudab jalatsi mugavaks?