Faktid: Iga inimene vajab ööpäevas 6-9 tundi und. Mida vanemaks inimene saab, seda vähem unetunde tal vaja on. Reeglina on naistel tarvis rohkem und kui meestel. Uni määrab paljuski ära sinu elukvaliteedi. Halvasti magatud öö ja häiritud uni võib tekitada väsimust, kurnatust ning lõpuks olla ka üks läbipõlemise põhjustest. Kõige tõsisem on olukord siis, kui inimese sügava une faas liiga lühikeseks jääb.
On hulk inimesi, kes kurdavad, et nende uni jääb napiks seetõttu, et nad liiga palju töötavad. Kas see ikka on nii? Tegelikult pole tervisele kahjulik mitte palju töötamine, vaid liigne muretsemine. Pidev mure kasvavate nõudmiste pärast, pidev hirm mitte toime tulla. Rahutus hinges ja muretsemine avaldabki eelkõige mõju sügava une faasile ning takistab keha loomulikku taastumist.
Sügav uni on oluline. Just selle ajal saab keha võimaluse lõdvestuda, süda lööb rahulikult, vererõhk langeb. Organism hakkab ennast ise “parandama”, tööle asuvad valged verelibled. Pole üldse vale nimetada sügavat und nn ilu-uneks, kuna selleta kiireneb keha vananemisprotsess ning läheb kaotsi ka paras hulk vaimsest energiast.
Naiste unevajadus jääb eri andmetel keskmiselt 9,2 tunni ligi ööpäevas, meeste uni peaks kestma 8,7 tundi. Kahjuks on üha rohkem saanud trendiks vähe magada, mis oma mõttelt on täiesti absurdne. Pole siis ka ime, et paljud meist on pidevalt väsinud.
Kas sa arvad, et sa magad liiga vähe? Tõenäoliselt on sul õigus. Teadlased on kindlaks teinud, et enamikele inimestele ei piisa kuuest tunnist unest, aga tegelikkuses me just nii vähe magamegi — rohkem või vähem vabatahtlikult. Vähene magamine avaldab muuhulgas mõju ka inimese reaktsioonikiirusele. Kui sinu unevajadus on kaheksa tundi, kuid oled näiteks kaks ööd järjest läbi ajanud vaid kuuetunnise unega, on sinu reaktsioonikiirus vähenenud 10 kuni 15 protsenti.
Pole siis ka ime, et üle pingutanud või töötanud inimesed esimesel võimalusel lihtsalt magavad — kasvõi öö ja päeva järjest. Uneprobleemid on sageli esimeseks signaaliks, et aeg on hoogu maha võtta ja asjadesse rahulikumalt suhtuda.
Allpool on toodud mõned nõuanded neile, kel on probleeme magamisega ning kes annaksid palju korraliku pika une eest.
Tea oma unevajadust. Mine magama siis, kui tõesti end väsinuna tunned. Tunne oma keha signaale ning ära juhindu vaid kellast. Kui uni tuleb, siis mine ja maga, pool tundi hiljem võib “rong” juba läinud olla. Ole korrapärane. Korrapärane uneaeg on väga oluline. Ära maga hommikuti liiga kaua, kuigi oled ehk õhtuinimene. Kasuta maksimaalselt ära vähest valget aega. Päevavalgus avaldab positiivset mõju kogu organismile. Võimalusel tuku pisut. Selle asemel, et enda turgutamiseks lõputult kohvi juua, tee parem väike uinak, maksimaalselt 20 minutit. Magamistuba on magamiseks. Maga õiges toas, ära muuda magamistuba töö- või telekatoaks. Hämar ja jahedapoolsem tuba tagab parema une. Väldi kohvi. Väldi enne magamaminekut kohvi, tee või koolajookide tarbimist. Liigu palju. Unehäirete puhul on üheks lihtsamaks reegliks liikumine ja treening. See väsitab keha ning sa uinud kergemini. Ära vaid õhtust trenni vahetult enne magamaminekut ette võta, sest treenimine teeb keha liiga virgeks.
Toitu õigesti. Väldi suuri õhtuseid söömaaegu, kuid ära ka näljasena voodisse poe. Lõdvestu, leia aega mõtisklemiseks. Jäta arvuti ja telekas kõrvale ning lase mõtetel niisama läbi pea libiseda. Tee päevast kokkuvõtteid, vajadusel pane mureküsimused paberile kirja. Kuula rahustavat muusikat või käi soojas vannis.
Hoia südametunnistus puhas ja suhted korras — vähemalt selles osas, mis sinust endast sõltub. Ära mine magama vihasena. Proovi endale selgeks teha, millest on tingitud sinu pahameel, pettumus või viha.
Maga hästi! 
