Lahku minnes tuleb lisaks südamevalule ja emotsionaalsele koormale lahendada ka märksa praktilisemaid probleeme, sest olenemata meie tunnete madalseisust, peab ometi ülejäänud elu edasi minema. Kuidas toimub vara jagamine? Toome siia võrdluseks ka õigussuhted abielus olevate inimeste vahel:
Abielu puhul tulenevad abikaasade varalised õigused seadusest ja abieluvaralepingust, kui see on sõlmitud. Abieluvaralepinguid ei ole sõlmitud kuigi palju, abieluvararegistri andmetel 1072 lepingut alates 1.jaanuarist 1998 kuni 1.aprillini 2001. Seega on valitsevaks ühis- ja lahusvara rezhiim.
Ühisvara on: Abielu kestel abikaasade omandatud vara, samuti võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.
Lahusvara on: Abikaasa omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Samuti on lahusvaraks abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed.
Abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Nad võivad teha seda kokkuleppel, vaidluse korral jagab ühisvara kohus ühe või mõlema abikaasa nõudel.
Vabaabielus poolte ühisvara ei teki. Vabaabielu korral puudub teisel vabaabikaasal automaatne õigus poolele omandist, ning omandisuhteid tuleb reguleerida vastavate lepingutega. Lahku minnes on vara jagamine tõendamise küsimus: kes mida endale soetas, kes mida ja kellele kinkis, samuti mille eest.
Näiteks võib osutuda problemaatiliseks situatsioon, kus laen on võetud küll koos kui ühine kohustus, selle eest on ostetud korter või maja, ent kinnistusraamatus on omanikuna registreeritud vaid üks isik. Hiljem võib vaidluse lahendamine kujuneda väga keerukaks. Kindlasti on soovitav vabaabielus elavate isikute vahel sõlmida kirjalik leping, kuidas käituda varaga lahkumineku korral. Loomulikult võib see tekitada ka mõningaid komplikatsioone, kui heades suhetes inimesed arutlevad võimaliku lahkumineku üle ning sellega justkui näitavad üles umbusaldust oma kaaslase vastu, ent sellises situatsioonis on targem lähtuda tervest mõistusest ning parem karta kui kahetseda.
Tsiviilkoodeksi kohaselt on poolte ühise tegutsemise tulemusena omandatud vara poolte kaasomandiks. Kaasomandi kohta käivad sätted tulenevad asjaõigusseadusest. Muidugi oleks mõistlik ühiselt võetud laenu korral kanda mõlemad kinnistusraamatusse omanikeks ning sellest tulenevalt on kaasomanike osad võrdsed, kui nad ise pole määranud teisiti.
Mida teha, kui varem vabaabielus olnud inimesed vaidluses kokkuleppele ei jõua?
Kindlasti tuleb meeles pidada, et iga olukord on erinev ja vaidluse korral tuleks tingimata pöörduda advokaadi poole. Kui esimesed kohtuvaidlused on kaotatud, võib hilisem advokaadi poole pöördumine enam mitte aidata. Vabaabielu puhul on oluline, kellele läheb vara ühe poole surma korral.
Pärimine võib olla seadusjärgne, testamendijärgne kui ka pärimislepingujärgne. Vabaabielus oleks kasulik sõlmida pärimisleping või teha testament. Vastasel juhul on pärijateks sugulased (tulenevalt pärimisseaduse regulatsioonist), nende puudumisel kohalik omavalitsus või riik. Testamendi vormistamiseks on ka lihtsamaid viise kui nn notariaalne testament. Notariaalse testamendi vormistamine ei ole kallis (118 krooni), seega tasuks kindlustunde tagamiseks see siiski teha.
On võimalus teha ka kodune testament, st kas omakäeliselt kirjutatud või tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament, ent selle puhul tuleb arvestada madalama õiguskindlusega, kuna see võib sisaldada juriidilisi vigu, mistõttu võib testament osutuda kehtetuks. Ka kehtib kodune testament ainult 6 kuud.
Laste õiguslik seisund
Lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. Laste õigus saada elatist ei sõltu abielu olemasolust. Oluline on vaid see, kes on laste vanemad.
Perekonnaseadus sätestab vanema kohustuse oma last ülal pidada. Ülalpidamiskohustus seondub ühest aspektist veel ka abieluga, ning AINULT abieluga: abikaasa on kohustatud ülal pidama töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning see kohustus säilib ka lahutatud abikaasa suhtes.
Vabaabielu korral sõltub ülalpidamine eelkõige vabaabikaasa moraalitundest, ent seaduse kohaselt ülalpidamiskohustust vabaabielukaaslase suhtes talle talle panna ei saa. Küll tuleneb aga seadusest kohustus ülal pidada oma last ning selles osas on laste õiguslik seisund võrdne, olemata sõltuvuses nende vanemate perekonnaseisust. Vanemate õigused ja kohustused tulenevad lapse põlvnemisest.
Laenu saamine
Arvamus, et vabaabielus isikutele mingil juhul laenu ei anta, või on see raskem, kui abielus olevate inimeste puhul, on ekslik. Pangad on välja töötanud laenude alal mitmeid uusi tingimusi, kus noore pere laenu tüüpi laenudel on soodustav tegur tavalisest väiksem omafinantseeringu määr. Laenude puhul on selle saamise eelduseks pigem piisava tagatise olemasolu. Laenusaamise puhul on tegemist kaastaotlejatega.
Laenutaotlusel tuleb näidata mõlema poole sissetulekud ja kulutused kokku. Mis sellega kaudselt seondub, on tuludeklaratsioonide täitmine. Mahaarvamisele kuuluvad eluasemelaenu või kapitalirendi intressid. Ent deklaratsiooni esitamisel tuleb aga arvestada asjaoluga, et ühist deklaratsiooni saavad esitada ainult abikaasad.
Ühise deklaratsiooni saab praeguste seaduste järgi esitada ainult juhul, kui ollakse abielus või abielu on sõlmitud maksustatava perioodi ajal. Kui inimesed on abiellunud näiteks käesoleva aasta alguses, ei saa(nud) nad eelmise aasta kohta ühist deklaratsiooni teha. Näiteks ei saa(nud) abikaasad ühist deklaratsiooni esitada ka juhul, kui abielu lahutati maksustamisperioodi kestel.
Võib väita, et abielul on juriidilisest aspektist siiski mõningaid eeliseid vabaabielu ees, eriti mis puudutab ülalpidamissuhteid ning vara jagamise regulatsiooni. Vara osas on seega soovitav oma suhted lepinguliselt reguleerida selliselt, et hiljem ei tekiks ebameedivaid üllatusi. Mis puudutab laste ülalpidamist, siis ka selles osas annab seadus kaitse, ent abikaasa ülalpidamiskohustust silmas pidades tasub siiski loota vaid seda, et me oskame enda kõrvale valida inimese, kes võimalike lahkhelide korral oma moraali- ja kohusetunnet ei mineta.
