Mälestusväärseid hetki jalatsite ajaloost
Umbes 4000 e.m.a.
Kõige varasemad kingade kirjeldused (paeltega paigas hoitud nahatükid) pärinevad vanadelt Egiptuse seinamaalingutelt.
Umbes 200 e.m.a.
Rooma näitlejate hulgas muutusid populaarseks kõrgete puu- või korktaldadegasandaalid, mida kutsuti koturnideks.
Umbes 1000 m.a.j.
Anglosaksi pulmades kinkis pruudi isa peigmehele ühe pruudi kingadest,sümboliseerides võimu üleandmist temale. Pruudi king visati pruutneitsitehulka ja see, kes selle kinni püüdis, võis loota järgmisena abielluda.
1154-1189
Kuningas Henry II muutis populaarseks kitsa ninaotsaga kingad. Legendi järgivarjasid need ta deformeerunud varbaid.
1189-1199
Richard Lõvisüdame rüütlid hakkasid kandama allapoole kaarduva otsaga kingi,et jalad jalustest välja ei libiseks.
1215
Pariisis võeti vastu seadus, mis keelas ülikooli professoritel pikkade kitsavarbaotsaga kingade kandmise. Ometi muutusid staatuse sümboliks saanudteravad varbaotsad järjest populaarsemaks, kulmineerudes 1382. aastalüliterava varbaosaga kingas – cracowe’s. Kuningate ja printside kingadeninaosad olid mõnikord 76 sentimeetrit pikad.
1386
Shveitsi Sempachi lahingus võidelnud rüütlid olid sunnitud lõikama ärakingade pikad ninaosad, enne kui nad said jala edasi marssida.
Umbes 1500
Kingi hakati valmistama kahes osas, kusjuures paindlik ülaosa oli kinnitatud jäigema talla külge. Koos sellega tuli moodi ka konts, mis algselt oli mõeldud ratsaniku jala jalustes hoidmiseks. Kontsaga meeste kingad populariseerusid kiiresti.
1509-1547
Inglise kuningas Henry VIII pooldas laia varbaosaga kingi, mis mõnikord olid30,5 sentimeetrit laiad ning tuli täis toppida, et need jalas püsiksid.
1533
14-aastaselt Orleansi hertsogiga abiellunud lühikesekasvuline Itaalia pruut Catherine d'Medici kandis enda pikemana näitamiseks viie sentimeetri kõrgusikontsi. Võimalik, et kontsa leiutas Leonardo da Vinci (1452-1519).
1553-1558
Järjekordne lühikesekasvuline monarh Mary Tudor kandis võimalikult kõrgeid kontsi ning seltpeale kuni 19. sajandi alguseni kandsid kõrgeid kontsi niimehed kui naised.
1500te keskpaik
Sellel perioodil tuli moodi äärmuslik kingastiil tsopiin (chopine), mis kujutas endastkuni 61-sentimeetriseid korgist või puidust pjedestaali. Sellised jalavarjud olid iseäranis populaarsed Itaalia, Hispaania ja Prantsuse naiste hulgas.Selliseid jalatseid kandnud veneetslanna vajas gondlisse istumiseks ja sealtväljumiseks kaht teenrit.
1628
Koos esimeste asukate saabumisega Massachusettsi Bay kolooniasse võeti vastuseadus, mis keelas jalatsitega "liialdamise".
1660
Prantsuse jalatsisepp Nicholas Lestage oli oma ametis nii tugev, et mõned süüdistasid teda nõiduses. Temast sai kuningas Louis XIV kingsepp, kesvalmistas kuningale kuni 13-sentimeetrise kontsaga lahingustseenidega kaunistatud kingi. Kõrged Louis’ kontsad olid populaarsed ka daamide hulgas.
1745
Kuningas Louis XV lemmik väikeste jalgadega Madame de Pompadour muutis populaarseks kõrged kitsad Pompadouri kontsad. Daamid sidusid oma jalad kokku, et nende suurust varjata, ning minestasid õukonnas.
1793
Marie Antoinette astus tapalavale viiesentimeetrise kontsaga kingades. Prantsuse revolutsiooni järel aga muutusid kontsad madalamateks kui mingil muul perioodil 18. sajandil.
1800te algus
Populaarseks muutusid kontsata kingad ning Kreeka stiilis sandaalid.
Umbes 1865
Tennise ja sulgpalli mängimiseks leiutati riidest pealsete ja kummisttallaga tennisking. Daamide kontsakõrgus varieerus, aga püsis kogu sajandivältel alla viie sentimeetri.
1904
Suurbritannia leiutis liblikking ehk "õukonnaking" jõudis Ameerikasse.
Umbes 1955
Moodi tulid kõrge peenikese kontsaga Itaalias leiutatud stileto kontsaga naistekingad. Mõlemad sugupooled kandsid väga peene ninaga kingi.
1970
Platvormkinga tagasitulek.
1980
Spordijalatsid muutusid mitmekesisemaks ja populariseerusid. Mõned naisedkandsid neid ka tööl või tööle minnes.
