1.Sapikivide profülaktika
Teadaolevalt on selle haiguse peamine süüdlane - kolesterool. Hiljutiste uuringute põhjal tehti kindlaks, et inimestel, kes joovad päevas 2-3 tassitäit kohvi, on kivide moodustumise risk sapipõies 45% väiksem, kui neil, kes seda jooki ei tarvita.
Neil aga, kelle päevane doos ületab 4 tassitäit, esineb see haigus veelgi harvemini. Teadlaste arvates on põhjus kofeiinis, mis aitab puhastada sapipõit ning takistab kolesteroolinaastude moodustumist.
2.Jämesoolevähi tõke
Eksisteerib rida teooriaid selles suhtes, miks mõned tassid kohvi alandavad jämesoolevähki haigestumise riski. Võimalik, et haiguse arenemist blokeerib mingi eriline aine, mis selles joogis sisaldub. Põhjuseks võib aga olla ka kohvi lahtistav toime, mis stimuleerib soolestiku tegevust (mida sagedamini tühjeneb soolestik, seda väiksem on tõenäosus sellesse raskesse tõppe haigestuda). Kuidas see ka poleks, on viimase 40 aasta uuringud näidanud järgmist seaduspärasust: inimestel, kes joovad kohvi rohkem kui 4 tassi päevas, esineb jämesoolevähki 24% harvemini, kui neil, kes ei joo üldse kohvi, või siis joovad seda haruharva.
3. Toit mõistusele
Kofeiin stimuleerib kesknärvisüsteemi tegevust, seega parandab aju tööd. On kindlaks tehtud, et 1-2 tassitäit kohvi päevas aitavad paremini kontsentreeruda ning tööle pühenduda. Ühe uuringu käigust osavõtjatele tehti ettepanek läbida test. Need, kes enne seda jõid kofeiiniga kohvi, analüüsisid uut informatsiooni kiiremini ning tulid ülesannetega kergemini toime, kui need, kellele pakuti kofeiinivaba kohvi.
4.Reipuse laeng
Kõik, kellel on tulnud veeta unetuid öid, näiteks eksamiteks valmistudes, teavad, et kofeiin on parim vahend võitluseks unega. Jook tõstab tajumuse selgust ning parandab liikumisfunktsioone. Ometi võib kohvi reibastav mõju olla ka puuduseks, eriti siis, kui oleks magada vaja.
5.Sportlike rekordite poole.
Kofeiin aitab sportlastel saavutada paremaid tulemusi. Just selletõttu on Rahvusvaheline Olümpiakomitee piiranud joogi kasutamist. Tänu kofeiinile suureneb vastupidavus.
