Soovite näiteid. Palun väga. On muidugi ammu teada, et mehed on edevad ja vahivad ennast peeglist (vrd aknaklaasilt, klaasseinalt, porilombist) rohkem kui naised.
Aga lisaks sellele on eesti mehed võtnud õppust oma Lääne suguvendadest ja hakanud üha rohkem ennast lakkuma ja limpsima kõikvõimalike kosmeetikavahenditega ning, uskuge mind, kui ütlen, et olen näinud neid, kes kulutavad make-up’ile rohkem raha (ja aega), kui mu maitsekalt riietuvad naiskolleegid.
Kõige tipp oli siiski valgete pükstega musklis noorsand, kes pärast seda, kui temaga kaasas olnud tütarlaps need kogemata poriseks pritsis, kriiskama kukkus: „Vaata, MIDA sa tegid! Fakk, MIDA ma nüüd TEEN!” Ning lisas tumedas toonis ja ähvardavalt: „TEE PUHTAKS! SA TEED NEED PUHTAKS!”
Mis toob mind selleni, et minu kogemust mööda on mehed ka väga tujukad. Ütle midagi ta välimuse kohta ja ta mossitab. Ütle midagi ta mõttemaailma kohta ja ta mossitab eriti. Kusjuures ma ei räägi mingist irisemisest ja ilkumisest, vaid delikaatselt öeldud märkustest.
Katsu sa öelda midagi harjumuste muutmise (pakist piima joomine, kingadega toas käimine, enda järel koristamine) teemal. Kohe oled tühjast tüli tegija ja igavene iriseja.
„Kas sa siis minust ei hooli!”, on mõte, mis koorub välja, kui julged paluda mõnd mehe isikut puudutavat muudatust. Mõttekäik ise on aga selline, mida mõned peavad tüüpiliselt naiselikuks: “Armasta mind sellisena nagu ma olen!”
Tüüpiliselt naiselikuks peetakse ka unistust ideaalsest partnerist. Irvitatakse, et naised ootavad Printsi Valgel Hobusel, meest, kes oleks ühtaegu ilus, tugev, tark ja hea. Millest aga mõtlevad mehed, kes vahivad nii töö juures kui kodus pornolehti? Ma ei tea, aga oletan, et vist seksist ideaalse (kehaga) naisterahvaga.
Jutud, mida meesterahvad ajavad, on omaette teema. Ma ei ole kuulnud hullemat klatšiplära kui siis, kui kaks(+n) meesterahvast võtavad ette arutada mõne tuttava isikuomaduste, ameti, elukaaslase vms üle. Jumala eest!
Sõbranna, kes kuulis sünnipäevapeol oma elukaaslast koos sõpradega kedagi taga rääkimas, oli jutu sisust nii rabatud, et hüüatas spontaanselt: „Jumal, te olete hullemad kui eided!”
Mis aga puutub eitede lehtedesse, siis on asi lihtne. Eestisse tekib naisteajakirju juurde nagu seeni pärast vihma ja ei mina usu, et väikeses Eestis jagub naisi nende lugemiseks.
Ei oleks seda küll kahtlustanud, aga pärast hiljutist isiklikku kokkupuudet sai asi siiski selgemaks: Eesti mees loeb eitede lehti küll, ja paistab, et ka huviga. Ise aga ütleb, et tema sellist p…a ei vaatagi.
