Ehe kalamees keskendub püügile kui tegevusele, pööramata sealjuures tähelepanu tulemusele. Lihtsamalt öeldes pole tal plaaniski kala ära süüa, toidu valmistamine ei kuulu tema oskuste hulka.

Tõelise kalamehe enesehinnang sõltub püügitegevuse edukusest. Esmalt keskendub ta üldise püügitegevuse edukusele, ükskõik, millal, millistel asjaoludel vajab ta kõikide kalade jagamatud tähelepanu. Ta on valmis panustama viimase piirini, et elada just selles hetkes ja olla kõige-kõigem.

Hoidmaks oma haaret seltskonnas, kasutab ta üsna ebameeldivaid käitumisviise, näiteks sekkub juba vestleva paari keskustellu. Kui ta näeb läheduses teisi kalamehi — ja just nii paistab maailm kalamehe pilgule — , võib ta astuda konkurendi ja potentsiaalse kala vahele, pöörates esimesele selja.

Kahjuks tuleb tõdeda, et kalad ei pruugi oma rollist välja tulla ja peavad ennast väljavalituks, vähemalt sel hetkel. Niisiis, püütavaga pole mõtet kalamehe ebaharilikku ja häirivat käitumist lahata, seda võitlust pole võimalik võita.

Kalamehe käitumist, mis esmapilgul on nii ettearvamatu, saab pikemal vaatlusel lahendada lihtsa valemiga. Valem sisaldab kõikide läheduses viibivate kalade tähelepanu hoidmist ja konkurentide elimineerimist. Lihtne ja arusaadav, kuid siiski äärmiselt ebameeldiv.

Ehedast kalamehest võib saada professionaalne kalamees. Sedasorti kalamees ihaldab just neid kalu, mis on kas haruldased või selgelt hõivatud. Mida hõivatum on kala, seda rohkem on ta nõus panustama.

Tema kiituseks peab tunnistama tema töökust. Ta teab täpselt, mis on parajasti püütava elus toimumas, et vajadusel jutt tundlikule teemale nihutada. Temast saab suurim asjatundja mis tahes elualal, mis kalale korda läheb, on selleks siis ametialased teadmised, perekonda puuduvad intiimsed küsimused, huvid, hobid või hetkel välispoliitikas toimuv.

On väga raske tuvastada, kas kala tajub temale suunatud erakordset tähelepanu ka sügavamalt kui lihtsalt ühekordset egotrippi. Selle kohta aru pärida on päris asjatu, sest ka kõige kõrgema intellektiga kala on kalamehe käes ainult kala.

Lohutuseks tuleb meelde tuletada, et professionaalne kalamees keskendub püügile, selle tulemus on talle ebamäärane unistus. Ta justkui müüb mingit unelmat, alati ette valmistatud ja valvel, püüab ta kalale näidata oma väärtust. Reaalne elu ja sellega kaasnev rutiin purustavad unelma, niisiis on see kalamehele liiga ohtlik territoorium.

Mõnikord muututakse kalameesteks teatud sündmuste tagajärjel. Ootamatult vallaliseks jäänud kalamehed rakendavad äärmuslikke meetmeid olukorrast välja rabelemiseks. Nad näevad saaki kõikjal ja valimatult. Nad vajavad tulemust nüüd ja kohe, ükskõik mis hinnaga.

Säärane kalamees leiab pidevalt ettekäändeid jäämaks üksi oma saagiga, küll on tarvis pirni vahetada, õhtul peolt koju saada, autot parandada või mida iganes. Säärane paanika-kalamees on ajutine nähtus ja kaob niisama äkki, kui tekib. Ta leiab kellegi või millegi oma ellu, mis asjad taas paika nihutab ja paanika lõpetab.

Kalamehed ilmuvad alati ootamatult ja nende käitumine tekitab ebamugavust. Kuigi sügaval sisemuses keeb raev ja soov sellistele kalameestele füüsiliselt ja verbaalselt selgitada, milliseid emotsioone nad tekitavad, on nad vaid sisemiselt ebakindlad tegelased, kes leiavad nii eneseteostust.

Kõlab kui kaitsekõne, kuid nad on oma illusiooni ohvrid ega soovi näha ega tegeleda reaalse eluga. Kaladele pole suurt mõtet nende kurba saatust selgitada, sest ka nemad mõistavad — unelmad kõlbavad ajutiselt ja peale pühapäeva saabub esmaspäev.