Saatke mehed transadeks!
Ei jälgegi uhketest sitketest viikingitest. Ei viidetki vahemerelikust kuumaverelisusest ja kiimalisest silmavaatest. Üks tuim tükk, kelle kirjeldamiseks kõlbavad sõnad — täiesti enda käest lasknud.
Ehk sellest teadmisest, et suurem asi välja ei nähta, tuleb kultiveeritav veendumus, mille järgi iga mees, kes oma vorsti ja õlle kätejõu ja osavusega välja teenib, on automaatselt tühmakas või sinnapoole. Alamklass ei juleta öelda, mõelda küll. Hoidku issand, et kellegi pojast saaks treial, keevitaja, puusepp, ehitaja või muu ausa ameti pidaja. Ikka haldusjuhiks, ikka haldusjuhiks tuleb minna. Järgides ettekujutust, et kui tugev, siis järelikult loll.
Või kust siis tuleb see standard, mille järgi arvutatakse igasugu asju, ka mingit palgaoludevõrdsust — meeslihttöölise palk. Naljakas, kui neid meeslihttöölisi kord otsima hakati, leiti kogu Eesti peale vaid näputäis, kes ise ei teadnudki, et neil nii peenike nimi statistikas on. Huvitav, mis see vastupidine võiks olla: meeskeerulinemittemidagitegija või?
Käest ära, iga aasta, iga põlvkonnaga rohkem. Poisid ei kõlba enam sõjaväkkegi, tervis on nii niru. Luud haprad, võhm ette väljas. Tume tulevik. Ime siis, et ennustatakse selle tõu väljasuremist nii 200 000 aasta pärast.
Ega muidugi nii väga hull ka ole. Aeg-ajalt üritab see haritud meesterahvas ikka kõhtu sisse tõmmata, dieediga, spordiga. Mõnel õnnestub kah, enamasti aga mitte. Ja kui õnnestubki — see pole ikka päris see. Üks õel suu ütles kord, et, nojah, saad küll sealt jõusaalist endale lihased, aga need on ju broilerilihased, mitte päris. Ning kulturistidki on tunnistanud, et sitke, 8 tundi päevas asjade tõstmisega saavutatud lihas ei näe küll ehk nii efektne välja, aga jõudu selles on, oi, on.
Üks kõige vingem muskulatuur, mida ma kunagi saunas näinud, oli tekitatud väga lihtsal viisil — 35 aastat ehitustööd. Mis siin keerulist?
Kust on juba lihtne jõuda järelduseni: et saada endale kaubanduslikuma välimusega mees selle valge pirni asemel, kes teil praegu diivanit ehib, saatke, naised, see vana kõuts mingile füüsilist jõudu nõudvale tööle. Meeslihttööliseks. Ei, ta ei pea sellepärast oma kontorist ära tulema. Võib ju hommikul või õhtul midagi tõsta, ega selle haritud mehe mõistus ju tegelikult keevitamist võta.
Eriti kuna meil on praegu ilge majanduslangus (huvitav, kas mingi päev seda sõna kuulmata või lugemata veel võiks mööduda), raha on raha ja kui lisaks veel muskel tekib, on tegu puhtakujulise võit-võit olukorraga.
Eriti arvestades, et igasugu trennides käimine — vabatahtlikult kätekõverdusi teha ja joosta viitsivad vähesed — maksab ju omakorda raha. Ning ka omaette velo vändates või kas või joostes tahab isane, edev nagu ta on, šeff välja näha. Kaubamärgiga dressid, muu varustus. Kohalesõitmine, ärasõitmine, ummikud, bensiin, igasugu jama. Ja, vaadatagu tõele näkku, mees, kes topib ennast liibuvasse spordidressi, kui uhke see ka poleks, näeb kuidagi kahtlane välja, et mitte öelda otse — suht pede.
Otsigu parem, kus vajatakse kas või näiteks transamehi ja pangu ennast proovile, mitte ärgu võtku „väljakutset vastu”, nagu ta seni on teinud. Meil on siin maal ju veel lisaks tööjõupuudus kah, eriti just nendel niinimetatud lihtsamatel ametitel, mis tegelikult nii lihtsad olla ei tarvitsegi.
Võibolla mõjub hästi.
(Oma naine vaatas praegu üle õla ja ütles: okei, kui sa nii kõva õpetama oled, otsi endale mingi hommikune füüsiline lisatöö, õhtul sa ju ei viitsi. Pagan… kas ma ise saaksin hakkama?)
