Ingrid Rüütel - vabariigi esimene leedi
Ingrid Rüütel peab pelgalt esindusfunktsiooni presidendiprouana liiga igavaks ja loodab, et saab tegelda jätkuvalt rahvakultuuri edendamise ning teadustööga, olles Eesti rahvuskultuuri patrooniks.
"Loodan, et saan ka presidendiprouana tegelda jätkuvalt rahvakultuuri edendamise ning oma teadustööga, olla patrooniks Eesti rahvuskultuurile," rääkis presidendiks valitud Rüütli abikaasa. "Ma olen rahvusliku folkloorinőukogu president, mis on ühiskondlik amet, ja loodan, et saan seda edaspidigi teha. Loodan, et ehk presidendi abikaasana saab see valdkond ka nüüd rohkem tähelepanu," lisas ta.
"Peangi hakkama mőtlema, kuidas oma elu rolli ümber kohandada. Kőigepealt muidugi see Tallinna-Tartu suhe ja senised rollid... esimesel őhtul ei suuda ma küll öelda, kuidas neid rolle ühildan, aga ma püüan seda," rääkis presidendiproua ajalehele.
Aga ka viis aastat tagasi, 1996.aasta presidendivalimiste eel ei olnud proua Rüütel valmis saama presidendiprouaks:
1996: "Postimees Extra"
Ingrid Rüütel
«Eks ma ela üle,» nähvas ootamatu küsimuse peale pisut tõredalt just Ungarist ülemaailmselt soome-ugri rahvaste kongressilt saabunud rahvaluuleteadlane. Soostunud asja üle mõtisklema, Ingrid Rüütel lisas: «Ma ei tahaks loobuda erialasest tööst. Püüaksin neid igal juhul ühitada, nagu varemgi. Oma tööst ei ole ma kunagi loobunud, mul on oma ülesanded, oma tegevus rahvuskultuuri alal, kultuuri- ja rahvuspoliitikas. Olen ka kogu aeg tegelnud kaasaja probleemidega ja rahvuskultuuri ja identiteedi uuringutega.» Ta praegune teema on eesti rahvamuusika tüpoloogia.
Proua Ingrid arvab teadvat, et presidendi kaasa rolli ja tööd ühitada pole kerge, ent ometi võimalik. Küsimusele, kas ta on hea suhtleja, vastas Ingrid Rüütel, et nii ja naa. «Ise ma nii väga kontakte ei otsi, välja arvatud siis, kui olen ekspeditsioonidel. Aga kui minuga ühendust võetakse, siis olen enda arust üsna lahtine suhtleja. Kõik oleneb olukorrast - vahel peabki olema natuke tagasihoidlikum ja tagasihoitum.» Ta polevat naine, kes sekkuks otsustavalt mehe tööasjadesse. «See oleks rumal, kui naine ütleks, mida mees peab või ei pea tegema. Osalen selles just nii palju, kui see on seotud minu võimete või erialaga. Pean aga ütlema, et diplomaatiliseks suhtluseks olen küll võimeline, mul on kogemused varasemast ajast ja rahvusvahelistest kultuuriorganisatsioonidest.»
Muide, Ingrid Rüütel valdab vene, inglise ja soome keelt, lisaks saksa erialakeel. Ometi polevat presidendiproua positsioon see, mida ta endale lausa igatseks. «Mulle ei oleks see raske, aga mingil juhul ei tahaks ma olla ainult esindusdaam. See mulle ei istu, oleks lihtsalt igav, aga muu kõrval olen võimeline ka seda osa kandma.»
2001
Intervjuus Postimehele päev enne valimisi teatas proua Ingrid, et Estoniasse valimisi jälgima ta ei lähe, aga kui juhtub olema kusagil teleri lähedal, siis vaatab küll. Tallinna pidi ta selleks päevaks tulema küll, ent hoopiski teatrisse, sinna olid tal piletidki olemas.
Arnold Rüütli proua oli ainus abikaasa, keda otsustaval hetkel Estonia kontserdisaalis ei olnud, kõigi teiste presidendikandidaatide prouad olid oma meestele pöialt hoidmas.
"Mina seda presidendiproua positsiooni väga ei ihka, aga eks ma ela muidugi abikaasale kaasa," ütles proua Rüütel Postimehele.
Pärast valimisi
"Ma ei oska öelda, missugune minu elukorraldus hakkab olema, kuid kirjandusmuuseumi osakonnajuhataja kohalt tuleb ära tulla," ütles Ingrid Rüütel ETA teatel. "Kuid loodan, et saan uurimistööd jätkata, seda ma küll ei raatsiks jätta. Pojaga just arutasime, et presidendilossi võiks nagu haridusministeeriumigi Tartusse kolida."
Ingrid Rüütli sõnul ei tähenda presidendiprouaks saamine muutusi tema eluhoiakus. "Mina küll ei kavatse muutuda, olen ikka see, kes praegugi," sõnas ta. "Muutuvad ainult rollid, mina jään ikkagi iseendaks."
Samas lausus Ingrid Rüütel, et soovib muuta presidendiproua rolli sisukamaks kui praegu. "Tahaksin, et presidendiproua roll ei oleks ainult esindusdaami roll, vaid et tal oleks ka muu roll ja loodan, et saan oma töö sellega ühitada," ütles ta. "Minu roll saab olema patroneerida rahvusteadust ja rahvuskultuuri ehk siis neid valdkondi, millega olen siiani tegelenud."
