Just nakatanute noorus on see, mis viirusekandjaid raviva arsti muretsema paneb. Doktor Aug on veendunud, et aidsiviirus on Tallinnas jõudnud praktiliselt igasse kooli ja et Eesti teeb valesti, kui ta ei ravi eelkõige viirusekandjaid, ravib aidsihaigeid. Viimaseid on meil praegu üheksa, nende raviks kulub viis miljonit krooni. Riigieelarves on HIV/AIDSi rea peal ühtekokku 8,8 miljonit.

Oma HIV-positiivsed patsiendid jagab Tiiu Aug kolme gruppi.

  • Esimesse arvab ta täiesti tavalised noored inimesed, kes õpivad või käivad tööl, on viirusekandjateks saanud pooljuhuslikult, neid toetavad tublid pered, nende tervis on kontrolli all, nad saavad immuunsussüsteemi toetavat ravi, sest neil on haigekassakaart ja nad ei ole või ei ole enam narkosõltlased. Maailmas on mõnede sellisete tervis vastu pannud vaat et paarkümmend aastat.
  • Teisel rühmal doktor Augi patsientidest on ka töö ja haigekassakaart, aga ravi neile määrata ei saa, sest nad on jätkuvalt narkosõltlased. Ravi poleks neile küll vastunäidustatud, kuid mõtet sel pole, sest narkootikud võtavad kasu maha. “Nagu hane selga vesi,” hindab doktor nende jõupingutuste mõttekuse astet.
  • Kolmas grupp HIV-positiivseid on tõsised sõltlased, ravikindlustust neil ei ole ega tule, sest neil pole tööd ning sõltlaste ja viirusekandjatena nad seda ei leia.

    ”Terve põlvkond töötegijaid-maksumaksjaid kaob vahelt ära, kui me kiiresti midagi ette ei võta."Läinud aastal oli doktor Augi hoole all 100 viirusekandjat, 49 neist ei olnud haigekassakaarti. Päris saatuse hooleks arst neid ei jätaks. Läinud aasta lõpus andis linnavolikogu nende tarvis nagu uueaasta kingituseks 200 000 krooni, mille eest sai teha analüüsid, selgitamaks, kuidas kellegi seis on. Doktor Aug kinnitab, et inimesed olid linnavõimudele selle eest südamest tänulikud. Nüüdki on Merimetsa arstid pöördunud linna poole, et ka tänavu lisaraha leitaks. See puudutab ainult Tallinna viirusekandjaid, aga nemad ongi Eestis enamuses.

    Nuhtluse nimi on narkodiiler

    Merimetsa on koondunud andmed HIV-positiivsetest üle maa.

    Tiiu Augi patsientide hulgas on piltilusaid piigasid, kes arsti arvates võivad viia viiruse ärieliidi hulka. Naiste osakaalu tõus nakatanute hulgas suurendab ohutunnet veel sellepärast, et nii näevad ilmavalgust sündimisest saadik HIV-positiivsed. Kolm sellist juhtu on juba kindlaks tehtud, üks viirusekahtlusega beebi on praegu doktor Augi kontrolli all. Alles teisel eluaastal saab lõplikult otsustada, kuidas tema nakatumisega lood on.

    Narkovastast sõda peaks ennekõike alustama politsei. Müügivõrk tuleb päevavalgele tuua ja diilerid peavad saama karmid karistused.

    Ennetustöö peab muidugi kogu aeg käima ja see peab olema hästi läbi mõeldud. Näide elust: kuidas üks tema sõltlasest patsient viiruse sai. Ennetajad jagasid süstlaid, igaühele oma, aga jätsid selgitamata, et süstlasaanud ei peaks nüüd heroiiniannust ühest ja samast anumast ammutama minema. Nii nad siis süstisidki end lahusenõu ümber viirusekandjateks.

    Doktor Aug on veendunud, et HIV-positiivseid tegusate inimeste ridades hoida on ühiskonnale ja viirusekandjale kasulikum, ka odavam, kui oodata, millal nad aidsi haigestuvad. Just sellepärast ei jätaks ta uuringutest kõrvale ka sõltlastest ravikindlustamata inimesi. Varsti on käes ajad, mil tööandjad nõuavad tõendit, et tööotsijal ei ole nakkushaigust. Pinged teises Eestis kasvavad veelgi.

    Eesti inimesed ei pea aidsi ikka veel reaalseks asjaks. Doktor Aug toob näite, kuidas HIV-positiivset tüdrukut ei pruugi tema puhtsüdamlik ülestunnistus lõbujanuliste noormeeste käest päästa. Nad mõtlevad, et tüdruk kavaldab ja otsustavad saatanale oma klassikalisel moel vastu hakata.

    Iga kord, kui päike tõuseb, on aidsi nakatanute arv paari-kolme noore inimese võrra jälle kasvanud.

    Aidsi uuringute tähelepanu koondub naistele

    2001.aastal tõusis HIV-rasedate arv seitse korda