Ma valisin välja strateegilise kohal kenal kõrgel toolil hiiglasliku ekraani lähedal ning … kenasti baarileti ääres. Enesele teadmata valisin ma sellega ühtlasi välja kõige tihedama liiklusega piirkonna, kuna see oli koht, kuhu toodi tühjad klaasid.

Ma kuulsin meeldiva iiri aktsendiga meest baaripidajaga rääkimas ning kui ruum hakkas rahvast täis minema, vestles ta juba minuga, kuna ma jäin talle kogu aeg teele ette.

Ma arvasin, et see on juhuslik vestlus, aga kahe poolaja jooksul kõneles ta ainult minuga. Kümme minutit enne mängu lõppu oli ta sunnitud osutama: “Kas sa saad aru, et ma olen üritanud kogu aja sulle külge lüüa?”

Ma ei kujuta ette, mitut värvi punaseks ma selle märkuse peale läksin, aga tal oli kena naeratus ja aktsent, mille nimel võiks surra. Me vahetasime telefoninumbreid ning ta ütles, et helistab ja kutsub mu välja. See ei olnudki nii raske, eks ole?

Aga kuidas oleks, kui rollid vahetusse läheksid? Nädala lõpupoole olin ma oma kohalikus kohvikus (mul peaksid olema selle kohviku aktsiad), kui ma kuulsin, kuidas meheliku olekuga kutt minu ees oma tellimuse sisse andis. Ta oli Kanadast ja ainsad minu kodurajoonis elavad kanadalased mängivad Londoni hokimeeskonnas, kus mängis ka mu endine korterinaaber. M arvasin, et see on suurepärane võimalus kutile lähenemiskatseid teha, kuna juhus oli suurepärane ja oma margi täistegemise võimalus ei olnud kuigi suur, sest mees oli ihuüksinda.

M astusin talle ligi ja me alustasime vestlust, aga miks ma lobisesin nagu loll? Ta ei tõrjunud mind tagasi, aga oli ilmselgelt rohkem huvitatud oma raamatust. Õnneks mu telefon helises, ma vabandasin ja pöördusin oma lauda tagasi. Aga teate mis? Kogu asi oli läbi ühe hetkega ning see ei olnudki nii hull.

Mul on lihtsalt probleeme jahtimisega, mis treeneri sõnul teeb selle ettevõtmise minu jaoks nii kohutavaks. Kui ma märkan mehi, kes mind huvitavad, hoiavad hirm ja kartus alanduse ees mind tagasi.

Ma pean lahkuma turvatsoonist ja minema välja riskile.
Et mind selleks ette valmistada, palus treener mul mõelda kolmele asjale elus, mis on olnud minu meelest märkimisväärsed saavutused või tekitanud minus tõeliselt hea tunde.
Kui ma olin valiku teinud, lasi tal mul kujutada endale ette enesekindluse ringi sisse astumist ning selle läbimist oma mõttes sellise mõjuga, mida esimene saavutus minus tekitas.
Meil kõigil on see komme, et me ei tunne piisavat rõõmu oma saavutuste üle, neist on saanud meie kiire elustiili järjekordsed ohvrid.
Esimese saavutuse silme ette mananud, lasi ta mul enesekindluse ringist välja astuda ja korrata sama teise saavutusega ja siis kolmandaga.
Selle harjutuse eesmärk oli anda mulle võimalus kasutada ära seda kindlustunnet kellelegi lähenedes.

Naised unustavad sageli ära, et nad on enamuses olukordades väravavahid, et nende käes on jäme ots, kuna nad võivad seksist loobuda — naised unustavad sageli ära, kui suure võimu see neile annab.

Ma lähen järgmisel nädalal koos paari sõbraga suusareisile ning sain ülesande läheneda reisil 20 kutile ja katsetada, mis nende peal toimib ja mis mitte. Sellega peaksin ma suutma tõsta oma enesehinnangu skoori kohtamiskettal vähemalt kahe punkti võrra, ütles treener.

20 tundub olevat palju, arvestades seda, et ma sain see nädal vaevu ühele mehele lähenemisega hakkama. Aga harjutamine teeb meistriks ja kui ma end lolliks teen, siis saan ma lohutada end vähemalt sellega, et ma ei kohta neid arvatavasti kunagi enam.

7. osa ilmub järgmisel kolmapäeval…
eelmine osa