I ehk kaitsev JOOD

Vastavalt Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni andmetele kannatab joodi puuduse käes üle miljardi Maa elanikest. Neist rohkem kui 30-l miljonil esineb ajukahjustusi, sest jood on kilpnäärme hormooni

türoksiini

kohustuslik struktuurne komponent, mille puudulikkuse tõttu ei saa aju normaalselt formeeruda ning funktsioneerida. Joodivaesed rajoonid on kõrgmäestikud ning kohad, mis asuvad väga kaugel ookeanist.

artishok

ananass

põldmari

merekapsas

söögipeet

aedub

shampinjonid

küüslauk

Inimese elu jooksul ei ületa joodi kasutamine 5 g, joodi normaalne sisaldus organismis on 15-25 mg. Raseduse, imetamise ning sugulise küpsemise ajal suureneb joodi vajadus. Selle puudulikkusest tingitud laialtlevinud haigus on kilpnäärmekasvaja.

Kroonilise ülekülluse tõttu tekib kilpnäärme patoloogiline seisund – hüpotüreoos. Kõige ohtlikum on joodi defitsiit laste jaoks, seda alates juba looteeast. Mida noorem laps, seda raskemad tagajärjed. Hirmsaim nendest on kretinism. Selle haigusega kaasnevad peale raske vaimse mahajäämuse veel kasvu kängujäämine, skeleti deformatsioon ning kurttummus. Ravi on siin võimatu.

"Pehmemad" joodi defitsiidi ilmingud on laste ja noorukite psüühilise ning füüsilise arengu peetus ning intellektuaalsete võimete langus täiskasvanutel.

Loe lisaks Kilpnäärmehaigused

Kuid joodi defitsiit võib areneda ka selle küllaldasel esinemisel. Esiteks häirete puhul soolestikku imendumisel, teiseks - elukeskkonnas leiduvate ainete olemasolu, mis segavad kilpnäärmel joodi normaalselt kasutada. Peale selle võivad joodi normaalset “tööd” organismis segada teised balansseerimata mikroelemendid ning ühekülgne toitumine.

Siit leiad retsepte, et millega võimalikku joodipuudust ennetada : Jood toidust